Matk Neemega Lõuna-Eestis

Algus

Meie matk oli üks väga erakordne sündmus, kuna meil oli võimalus kahe päeva jooksul läbida lausa 32 KILOMEETRIT. Matkale minejaid oli esialgu 19.

Teekond Piusa (pilt eestvaates)
Teekond Piusa (pilt tagavaates)
Neljapäeva hommikul, kellaajal 9.45, läksime grupiga rongile, mis oli väga rahvastatud ja vaevu jätkus ruumi kuhugile istumiseks. Tartu jõudes ja istudes ümber Piusa sihtpunkti viivale rongile, saime lõpuks endale ka istumiskohad, mistõttu oli üpris hea üks tund ja 45 minutit istuda.




Kui me jõudsime Piusa siis külastasime külastuskeskust, kus vaatasime filmi, mis olid seotud endiste liivakoobaste ja nahkhiirtega. Pärast seda kuulasime külastuskeskuse töötaja Sirje juttu, kus ta rääkis, mida 20. sajandil koobastes tehti ja mis nüüdisajal neist saanud on. 

Töötaja räägib koobastest

Kirkat imetlemas
Loomulikult saime katsuda ka esemeid, mis olid mõeldud külalistele näitamiseks. Näiteks vanat kirkat ja labidat.








Koobas ja karjäär


Koobast imetlemas
Koopaseintelt pilte uurimas
Pärast seda liikusime juba edasi
ühe suurema ja kõige paremini 
säilinud koopa juurde, kus me 
kõik saime teha pilte nii endist kui
ka koopast endast.





Peale koopa külastuskäiku liikusime matkaseltskonnaga juba Piusa liivakarjääri juurde, kus tegime grupipildi, seejärel jooksime suure hooga tõusust alla ning sealt edasi algaski matk.



 
Koopa sein


Matkamise 1. päev



Matka esimese päeva retk kulges Piusa koobastest kuni Nohipalu Mustjärveni. Liikusime mööda metsavahelisi teid, rütmis 45 + 15 (45 min kõndisime, 15 min puhkasime). Esimene päev oli mingis mõttes raskem, kuna tee tundus pikem ja puhkepause oli vähem. Sihtkohta jõudes seadsime telgid valmis ning sõime õhtusööki, mida kahjuks ei saanud valmistada lõkke kohal, kuna kehtestatud oli üleriigiline tuletegemise keeld. Õhtul mängisime lauamänge ja võrkpalli, mõned julgemad käisid ka ujumas.
Esimesed kilomeetrid jalge all
Kaardimängud täies hoos




Ootame inimesi võrkpalli mängima
Muidugi sai ka aidatud ühte natuke abitut inimest, kes oli kraavis ratta külge kinni aheldatud.

Abitu inimene, kes oli kalal käinud

Matkamise 2. päev


Matkamise teine päev oli üpriski huvitav, sest enne matkale minekut, öösel, ärkasid nii mitmedki oma telkides üles, kuna väljas oli väga jahedaks muutunud ning tekkis vajadus rohkem riideid selga tõmmata. Hommikune ärkamisrutiin oli kõigil väga erinev, kes ärkas juba enne kella 8 ja hilisemad said alles natuke enne 9 üles. Hommikusöögid olid kõik ka väga erinevad, kes sõi sprotte, mune või siis hoopiski enda maitse järgi tehtud võileibu. Mõni toitus ka eelmisel õhtul tehtud tatrapudrust.


Hommikusöök



Kell 10 asusime juba teele ning tegime uue päeva kohta ka teise grupipildi, et Neeme saaks meid üle lugeda, kas ikka kõik on kohal. Peale seda läks teekond juba edasi Liipsaare vaatetorni juurde, kus avanes lai vaade Meenikunno rabale.

Liipsaare vaatetorn
Neeme rääkimas teekonnast 

















Peale vaatetornis käiku sammusime rappa edasi ning sealt edasi Nohipalu Valgejärve juurde. Seal said julgemad veelkord ujumas käia ning edasi viis tee juba Rebasmäe allika juurde.


Neeme filmib rabajõhvika õisi
Meenikunno raba veesilm

Rebasmäe allikas (rauarikas)
Viimaseks sihtpunktiks jäid Ilumetsa meteoriidikaatrid. 


Meteoriidikraater
Janno koos põrgunaisega
             
                   Pildike Neemest

Marten koos rahakorjajaga



Kui meteoriidikaatrite juures sai käidud, suundusime juba kiire kõnnakuga rongijaama poole, et saaks seal istuda ja keha kinnitada. Rongi ootasime lausa 2 tundi.
Matka lõpp-punkt
Üldkokkuvõttes oli matk tore ja soovitame kõigil teistelgi seda valida.

Tegijad: Marten ja Janno

Kommentaarid